RVG arvutiring
 
Avaleht > Mis või kes on häkker? > Korduma Kippuvad Küsimused > Kust ma tean, kas ma olen juba häkker või mitte?

Kust ma tean, kas ma olen juba häkker või mitte?

V: Küsi endalt järgmised kolm küsimust:
  • Kas sa programmeerid vabalt?
  • Kas sa samastud häkkerikultuuri sihtide ja väärtustega?
  • Kas mõni hästituntud häkker on sind kunagi häkkeriks nimetanud?

Kui sa võid vastata jaatavalt kõigile kolmele küsimusele, siis oledki juba häkker. Mistahes kahest "jah"-ist aga ei piisa.

Esimene küsimus testib oskusi. Kui sul on eespoolkirjeldatud miinimumoskused, saad testist läbi. Kui mõni märkimisväärne ports sinu programmikoodi on kunagi jõudnud mõne avatud lähtekoodiga projekti koosseisu, läbid testi lausa lennates.

Teine küsimus testib suhtumist. Kui eespoolkirjeldatud viis häkkeri mõtteviisi printsiipi tunduvad sulle ilmselged ning pigem kirjeldavad sinu praegusi eluviise kui midagi uut, oledki pooleldi juba läbi saanud. See on sisemine pool - teine, välimine pool on identifitseerumine häkkerikogukonna pikaajaliste projektidega.

Järgnevalt on toodud mittetäielik, kuid üsna tabav nimekiri mõnest sellisest projektist: Kas Linuxi areng ja levik on sulle oluline? Kas tarkvara vabadus tekitab sinus tugevaid tundeid? Kuidas on vaenulikkusega monopolide suhtes? Kas usud, et arvutid võivad olla abiks maailma rikkamaks ja inimlikumaks muutmisel, ning kas sa elad selle veendumuse järgi?

Siiski tuleks siin teha üks ettevaatusele manitsev märkus. Häkkerikogukonnal on mõned spetsiifilised, peamiselt enda kaitsele suunatud poliitilised huvid - kaks neist on sõnavabaduse kaitse ning võitlus "intellektuaalomandi" laiutamise vastu, mis halvemal juhul võib muuta avatud lähtekoodi ebaseaduslikuks. Mõned neist projektidest on kodanikuõiguste ühendused nagu Electronic Frontier Foundation, ning nende toetamine kuulub õigusega häkkerliku suhtumise juurde. Kuid sealt edasi ulatuvaid katseid häkkeri suhtumist poliitilisse programmi suruda vaatab enamik häkkereid kahtlustavalt, kuna mitmed kurvad kogemused näitavad, et need on lõhestavad ja segadusttekitavad. Kui mõned tahavad sind häkkeriideaalide nimel panna pealinnas plakatiga marssima, pole nad asjadele pihta saanud. Ilmselt on õige vastus "ole vait ja näita neile programmikoodi".

Kolmanda küsimuse sees on üks keerukas element ehk rekursiivsus. Eespool märkisin, et häkker olemine tähendab osaliselt ka sellesse subkultuuri kuulumist, millel on oma sotsiaalne võrgustik, ühine ajalugu ning sisemine ja välimine külg. Kauges minevikus olid häkkerid palju vähem ühtne ja eneseteadlik rühm kui nad on seda praegu. Kuid sotsiaalse võrgustiku aspekt on kasvanud viimase 30 aastaga, kui Internet on muutnud sidemete arendamise ja säilitamise häkkerikultuuri tuumikuga palju lihtsamaks. Üks lihtne näide selle muutuse kohta on fakt, et sel sajandil on meil oma T-särgid.

Sotsioloogid, kes uurivad häkkerite omaga sarnaseid võrgustikke ja nimetavad neid "nähtamatuteks ülikoolideks", on esile tõstnud üht selliste võrgustike omadust: neil on uksehoidjad ehk autoriteetsed tuumikliikmed, kelle otsustada on uute liikmete vastuvõtt võrgustikku. Kuna häkkerikultuuri "nähtamatu ülikool" on lõdvalt seotud ja mitteformaalne, on seda ka uksehoidja roll. Kuid kõik häkkerid tajuvad, et mitte iga häkker pole uksehoidja. Uksehoidjal peab olema piisavalt kogemust ja saavutusi, enne kui nad selle staatuse saavad. Kui palju täpselt, on raske öelda, ent häkker teab seda, kui ta seda näeb.



cmsimple.org | 2bdesign.de
Külastusi: