RVG arvutiring
 
Avaleht > Nalja > Sõda arvutite vastu

Sõda arvutite vastu

Allikas

Cory Doctorow esines eelmise aasta lõpul CCC konverentsil suundanäitava kõnega, mille olulisuses on raske kahelda. Eesti Interneti Kogukond toob teieni selle nauditava kõne tõlke uskudes, et selle lugemine aitab mõningaid meie tänaseid samme paremini konteksti asetada.

Teksti lõppu kerides leiate viited ning video enda.

Autor: Cory Doctorow doctorow@craphound.com
28C3 esitlus

Ümberkirjutus Joshua Wise joshua@joshuawise.com , tõlge Jaagup Irve jaagup.irve@gmail.com

Ümberkirjutus on võimalusel originaalvideoga sarnane ning tõlge põhineb ümberkirjutusel ning kannab endas selle võimalikke vigu. Ajad on märgitud [[topelt-kantsulgudesse]].

Algne sisu on Creative Commons CC-BY litsentsi all ( http://boingboing.net/2011/12/30/transcript-of-my-28c3-keynote.html ) kuid selle ümberkirjutuse ja tõlke osas on voli vabam. Võite ümberkirjutuse ja tõlke tegijatele vajadusel mitte viidata, andes autorsuse Cory Doctorow algsele ettekandele.

♦♦♦

Teadustaja: Usun, et olen piisavalt aega kulutanud… Seega, daamid ja härrad, kodanik kes ei vaja siinse rahva ees mingit tutvustamist. Cory Doctorow! (Tõlkija märkus: Cory on Kanada tuntud ajakirjanik, ulmekirjanik ja ajaveebnik, kes on autoriõiguste leevendamise eestkõneleja)

[Publiku aplaus.]

Doctorow:

[[27.0]] Tänan teid.

[[32.0]] Alati kui kõnelen kuskil kus inglise keel emakeel pole, olen hoiatuse ja vabandusena sunnitud teatama, et olen loomuomaselt väga kiire kõneleja. Kui ÜRO Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ees esinesin kardeti mind sünkroontõlkijate rügemendis “piitsa” hüüdnimega; ma tõusin, kõnelesin ja pöörasin end ning mu taga oli akende kaupa tõlkijaid, kõik nii [Doctorow laupab kätt]. [Publik naerab] Seega annan teile ennetava loa, et kui kiirelt rääkima hakkan võite teha nii [Doctorow viipab SOS märgi] ja ma ohjan end.

[[74.1]] Seega tänane kõne — wä, wä, wäää [Doctorow teeb hoiatuspasuna häält ilmselt kellegi publikuliikme SOS märgi peale] — tänane kõne ei ole autoriõigustest. Ma räägin autoriõigustest pidevalt; küsimused kultuurist ja loovusest on väga huvitavad, aga ausalt öeldes on mul neist kõrini. Kui soovite kuulata minusugust vabakutselist kirjanikku jahumas sellest mis juhtub meie leivateenimismeetodiga, laske käia, leidke mõni minu selleteemaline esinemine Youtube’ist. Tänasel õhtul soovin kõneleda hoopis millestki olulisemast — ma tahan rääkida tavalistest üldotstarbelistest arvutitest.

Põhjuseks on see et tavalised arvutid on, tõtt-öelda, imelised — nii imelised, et meie ühiskond rabeleb nendega kohandumiseks üsna tõsiselt: püüdes mõista milleks nad on, püüdes mõita kuhu neid sobitada, kuidas nendega hakkama saada. See kahjuks toob mu autoriõiguste juurde tagasi.

[[133.8]] Seda seetõttu et autoriõiguste sõdade kulg näitab, mida saame neist õppida universaalsete arvutite saatust määravateks lahinguteks. Alguses oli meil tarkvarakarbid ja neid teenindav tööstus ning ketsivõrk (Tõlkija märkus: Sneakernet, flopidel levivate failide tähenduses). Meil olid suletavates kilekottides või pappkarpides flopid, mis rippusid poodides konksudel, neid müüdi nagu komme ja ajakirju. Ja neid oli väga lihtne kopeerida ja neid kopeeriti kiiresti, laialt ja see morjendas tarkvara kirjutajaid ja müüjaid arvestatavalt.

[[172.6]] Siseneb DRM 0.96 (Tõlkija märkus: DRM on kopeerimispiirangud). Ketastele hakati lisama füüsilisi defekte või hakati kontrollima mõnd füüsilist objekti mille olemasolu tarvara kontrollima hakkas — donglid, peidetud sektorid, küsimus-vastus rituaalid, mis nõudsid mõne suure lahmaka kehvasti kopeeruva manuaali olemasolu ja muidugi kukkusid nad kõik läbi kahel põhjusel. Esiteks olid nad kommertslikult halb valik, sest vähendasid tarkvara kasulikkust legaalse ostja jaoks, samas kui tarkvara eest mittemaksnuid see probleem ei puudutanud. Ausat ostjat nörritas tagavarakoopiate vigasus, donglid võtsid matti nende niigi kasinatest portidest ning nad olid sunnitud tarkvara kasutamiseks hiiglaslikke manuaale ringi vedama. Teiseks ei seganud see piraate, kelle jaoks oli tarkvara paikamine ja autentimise kõrvaldamine triviaalne. Harilikult juhtus see läbi mõne eksperdi, kel oli tarkvaratootjaga võrdne tehniline taip ja samal tasemel kogemus, kes tarkvara pöördkompileeris, kräkitud versiooni valmistas ning mis siis omakorda laialt levima asus. Kuigi seda tüüpi oskusteave ja tehnoloogia tundus keeruline ta tegelikult seda ei olnud; Mõistmine mida teeb katkine programm või näkaste disketivigade kõrvalt lugemine olid paljude programmeerijate tuumikoskused ja seda eriti arvestades flopide riknemissagedust ja tarkvaratööstuse algpäevadel küünarnukkideni mootoris tuhnimist. Kopeerimisvastased strateegiad nõrgenesid võrkude laienedes; kui tekkisid BBSid, võrguteenused, USENETi uudisgrupid ja postiloendid, hakkas nende inimeste oskusteave, kes olid välja nuputanud kuidas autentimissüsteeme murda, levima kräkkimisfailidesse pakendatuna või võrgu jõudluse suurenedes kräkitud kettatõmmiste või käivituvate failide endina.

[[296.4]] See andis meile DRMi versiooni 1.0. Aastaks 1996 oli kõigile võimu kodades selge, et toimumas on midagi olulist. Meile lähenes infol põhinev majandus, midaiganes see ka ei tähendanud. Nad arvasid, et tegemist on majandusega kus me ostame ja müüme informatsiooni. Infotehnoloogia teeb asjad tõhusaks seega kujutagem ette turgu infomajanduse tingimustes. Sa võiks osta raamatu üheks päevaks, võiksid müüa ühe euro eest õiguse vaadata filmi ja siis võiksid rentida välja pausinupu ühe sendi eest sekundis. Sa saaksid müüa filme ühes riigis ühe hinnaga ja teises riigis teise hinnaga ja nii edasi ja nii edasi; tolleaegsed fantaasiad olid veidi nagu väga igav teadusulmeline Neljas Moosese raamat, mingi vaevarikas kõigi võimalike inimese poolt infoga tehtavate tegevuste üleslugemine ja see kuidas me selle eest võiksime raha küsida.

[[355.5]] Aga ükski neist asjadest poleks võimalik kui me ei suudaks valitseda inimeste arvuteid ja faile mida me neile üle kanname. Pealegi oli hea ja tore rääkida sellest, et kellegile müüa õigus videole 24ks tunniks või õigus tõsta muusika iPodi’i ja samal ajal mitte näiteks õigust tõsta muusika iPod’ist mõnesse teise seadmesse — mis põrgu moel sa seda teeksid, kui oled neile faili juba andnud? Selleks et nii teha, et see asi töötaks, tuli välja mõelda kuidas panna arvutid mõnd programmi mitte jooksutama ja mõningaid faile ja protsesse jälgima. Näiteks võiks faili krüpteerida ja siis nõuda kasutajalt sellise programmi jooksutamist, mis faili ainult teatud tingimustel lukust lahti teeb.

[[395.8]] Aga nagu internetis öeldakse, “nüüd on sul kaks probleemi”. Sul on vaja takistada kasutajal ka tolle lahtilukustatud faili salvestamine ja sul on vaja takistada kasutajal lahtilikustamise programmi jaoks tarvilike võtmete leidmine, sest kui kasutaja võtmed üles leiab, võib ta faili dekrüpteerida ja selle idiootliku meediamängija ära kustutada.

[[416.6]] Ja nüüd on sul kolm probleemi [publik naerab], sest nüüd on sul vaja peatada kasutajad, kes mõtlevad välja kuidas faili avada, seda infot teiste kasutajatega jagamast ja nüüd on sul neli! probleemi, sest nüüd on sul vaja peatada kasutajad, kes mõtlevad välja kuidas lahtilukustavate programmide saladused kätte saada, et nad ei räägiks teistele kasutajatele, kuidas seda ka teha, ja nüüd on sul viis! probleemi, sest nüüd on sul vaja peatada kasutajad, kes mõtlevad välja kuidas saada kätte lahtilukustavate programmide saladused, et nad ei kõneleks teistele kasutajatele mis need saladused ise olid!

[[442.0]] Saime väga palju probleeme. Aastaks 1996 oli meil lahendus. Meil oli WIPO autoriõiguste lepe, mille võttis vastu ÜRO autoriõiguste organisatsioon, mis lõi seadused mis muutsid lahtilukustavate programmide saladuste väljauurimise illegaalseks ja see lõi seadused, mis keelasid lahtilukustavate programmide töö ajal neist lahtilukustamata sisu väljalugemise, ja see tegi seadused, mis muutsid illegaalseks rääkida teistele, kuidas lahtilukustavatest programmidest saladusi kätte saada, ja see tegi seadused, mis muutsid illegaalseks autoriõigustega kaitstud tööde ja saladuste pakkumise; kõike seda käepärase tõhusa töövoona, mis lubas sul internetist asju kõrvaldada ilma, et peaks jahmerdama advokaatide ja kohtunike ja kogu selle juraga. Ja sellega lõppes illegaalne kopeerimine igaveseks [publik naerab mürinal ja aplodeerib], infomajandus õilmitses ja kasvas ilusaks lilleks, mis tõi rikkuse kogu maailmale; nagu öeldakse lennukikandjatel: “Mission Accomplished!” [publik naerab]

[[511.0]] Muidugi meie lugu nii ei lõppenud, sest peaaegu kõik kes mõistsid arvuteid ja võrke said aru, et need seadused tekitavad rohkem probleeme, kui nad kunagi lahendada suudaks; pealegi, kõik need seadused keelasid sul iseenda arvutisse vaatamise, nad tegid lihtsaks internetis olevate materjalide tsenseerimise ilma et pidanuks väärtegu tõestama; lühidalt eeldasid nad reaalsuselt ebarealistlikke asju ja reaalsus ei kuuletunud neile. Lõppude lõpuks muutus kopeerimine pärast nende seaduste vastuvõtmist lihtsamaks — kopeerimine lähebki ainult lihtsamaks! Täna aastal 2011 on kopeerimine nii keeruline, kui ta üldse olla saab! Su lapselapsed pööravad su jõululauas ringi ja küsivad: “Räägi uuesti, vanaisa, räägi mulle uuesti, vanaisa, sellest kuidas teil oli aastal 2011 keeruline asju kopeerida, kui teil polnud sõrmeküünesuurust ketas,t kuhu mahuvad kõik üldse kunagi salvestatud laulud ja kõik üldse filmitud filmid ja kõik üldse öeldud sõnad ja kõik üldse pildistatud fotod ja üldse kõik; ja neid ei saanud nii lühikese ajaga ümber tõsta, et üldse ei märka, et seda tehti, räägi uuesti, et kuidas aastal 2011 oli kopeerimine nii lollakalt keeruline”. Reaalsus hindas end ümber ja kõigil oli naljakas seepärast, kui rumalad olid meie tõekspidamised 21 sajandi algul, ja saabus maailmarahu, mis tugines kõigi vabadusel ja rikkusel. [publik muheleb]

[[593.5]] Probleem ei ole selles, et seadusandjad ei mõista infotehnoloogiat, sest mitteeksperdil peaks olema võimalik luua seadusi, mis on head! Parlamendiliikmed ja kongresmenid ja niiedasid on hääletatud esindama ringkondi ja inimesi ja mitte teadusharusid või probleeme. Meil pole biokeemia parlamendiliiget ja meil pole senaatorit linnaplaneerimise osariigist ja meil pole parlamendiliiget lastehoolekandest. (Aga võib-olla meil peaksid olema.) Samas on need inimesed, kes on poliitikaeksperdid ja mitte näiteks teaduseksperdid, sellegipoolest võimelised aeg-ajalt häid loogilisi seadusi vastu võtma ja seda seetõttu, et parlament sõltub heuristilisest analüüsist — rusikareeglitest ja erinevate ekspertide arvamuste omavahelisest tasakaalustamisest.

[[686.3]] Aga infotehnoloogia hämmeldab seda heuristikat — ta peksab ta vaeseomaks — ühel konkreetsel viisil, mis on järgmine. Üks oluline viis kontrollimaks, kas mingi seadus on mingiks eesmärgiks sobilik või mitte, on esmalt muidugi küsimus, kas ta töötab, aga teiseks: kas oma töö käigus mõjutab ta kõike muud? Kui sooviksin kongressi või parlamenti või Euroopa Liitu määrama rattale seaduslikud piirid, ei oleks ma ilmselt edukas. Kui ma tuleks kohale ja teataks: “noh, kõik meist muidugi teavad, et rattad on head ja õiged asjad, aga kas te olete märganud, et iga pangaröövel lahkub pangaröövilt neljal rattal? Kas me ei saaks midagi ette võtta?”, ja vastus on muidugi et “ei”. Seda seetõttu, et me ei tea kuidas teha ratast, mis on üldpuhkudel legitiimseteks rakendusteks sobilik, aga kurikaeltele kasutu. Ja me kõik näeme, et meie igapäevakogemus ratastega on sedavõrd põhjalik, et pangarööve rattaid ümber reglementeerids peatada poleks võimalik. Isegi, kui pangaröövimine oleks epideemiline, isegi, kui pangaröövid oleks viimas ühiskonda kokkukukkumise äärele, ei mõtleks keegi, et ratas on see koht kus probleemide lahendamist alustada.

[[762.0]] Aga. Kui me ilmuks samas kehas kohale ja ütleks, et mul on kõikvõimalikud tõendid, et käed-vabad telefonid muudavad autod ohtlikeks, ja ütleks: “Ma soovin et te võtaksite vastu seaduse, mis keelab käed-vabad telefoni autosse paigutada”, võiks seadusandja öelda: “Jah, ma saan täiesti aru, teeme ära”. Ja me võiksime vaielda, et kas see on või pole hea mõte, või kas minu tõendid on loogilised, aga väga vähesed meist saaks öelda “noh, kui sa käed-vabad telefonid autodest ära võtad, nad poleks enam autod”. Me saame aru, et autod jäävad autodeks, kui hakkame neilt elemente eemaldama. Autod on eriotstarbelised, vähemasti ratastega võrreldes, ja ainus mida juba spetsialiseeritud tehnoloogiale käed-vabad telefoni lisamine teeb, on lihtsalt ühe lisafunktsionaalsuse lisamine. Tegelikult on meil siin isegi rusikareegel — eriotstarbelised asjad on keerulised. Ja neist on võimalik funktsionaalsust eemaldada ilma, et nende baasfunktsionaalsus selle all halvavalt kahjustada saaks.

[[816.5]] See rusikareegel teenib seadusandjat üldpuhkudel hästi, aga üldotstarbeline arvuti ja võrk tühistab ja nullib selle täielikult — personaalarvuti ja internet. Kui mõtleme tarkvarast, kui funktsionaalsusest, see tähendab, et kui arvutis jookseb Excel on see tabelarvutusfunktsionaalsus ja kui World of Warcraft siis MMORPG funktsionaalsus, siis selle rusikareegliga jõuame olukorda, kus võime mõistlikuks jäädes öelda: “tehke mulle arvuti kus tabelarvutus ei tööta”, ja see poleks kuidagi rohkem rünnak arvutitele kui: “tehke mulle auto ilma käed-vabad telefonita”, oleks rünnak autodele. Kui mõtled protokollidest ja saitidest võrgu funktsionaalsustena siis on “parandage internet nii, et ta ei jooksutaks BitTorrentit”, või “parandage internet nii, et thepiratebay.org nimi enam ei lahenduks” väga sarnane sellega kui öelda “muutke punase tule hoiatusheli” või “ühendage see nurgapealne pitsabaar telefonivõrgust lahti”, ja need kumbki poleks justkui rünnakud võrgusuhtluse alustalade pihta.

[[870.5]] Võimetus mõista, et see rusikareegel töötab autode ja majadega ja kõigi võimalike aineliste tehnoloogiaregulatsioonide puhul, aga interneti puhul mitte, ei muuda sind kuidagi kurjaks ega hoolimatuks. See lihtsalt muudab su osaks sellest suurest osast maailmast, kelle jaoks on tähendusega mõisted “Turingi täielikkus” või “lõpp-punkti protokoll”. Seega lähevad meie seadusandjad välja, võtavad rahulikult need seadused vastu, ja saavad osaks meie tehnoloogiamaailmast. Meil on äkitselt numbrid, mida me ei tohi internetti välja kirjutada, programmid, mida me ei tohi avaldada, ja kõik, mida on vaja seaduslike materjalide internetist kaotamiseks teha, on öelda: “see? see rikub autoriõigusi”. Tegelik seadusandluse eesmärk jääb täitmata; see ei peata inimesi autoriõigusi rikkumast, aga sel on teatud kaudne sarnasus autorikaitsega — see vastab turvasüllogismile: “midagi tuleb teha, ma teen midagi, midagi sai tehtud.” Seega saab kõik läbikukkumised kirjutada selle kaela, et seadusandlus ei lähe piisavalt kaugele ja mitte sellele, et mõte oli alguses vigane.

[[931.2]] Selline pealiskaudne sarnasus ja salajane distantseerumine toimub ka teistes inseneriteaduse kontekstides. Mul on sõber, kes oli kunagi tarbekaupade firma tippjuht ja rääkis mulle, mis juhtus siis, kui turundusosakond ütles inseneridele, et nad mõtlesid välja suurepärase puhastusaine: nüüdsest alates teeme me puhastusainet, mis teeb su riided iga pesukorraga uuemaks! Pärast seda kui insenerid olid entroopia mõiste turundusosakonnale selgitamises läbi kukkunud [publik naerab], jõuti järgmise lahenduseni — “lahjenduseni” — nad teevad pesuaine, mille ensüümid ründavad riidekiudude lahtisi otsi: neid, mis tekivad katkistest kiududest ja mis muudavad su rõivaste väljanägemise vanemaks. Iga kord kui oma riideid pesuainega pesed tunduvad nad uuemad. Aga seda seepärast, et puhastusaine seedib su riideid! Selle kasutamine tähendaks sisuliselt, et su riided lahustuvad pesumasinas! See oli täielik vastand rõivaste uuendamisele; selle asemel kulutad sa iga pesukorraga oma rõivaid ja kasutajana, mida rohkem sa “lahjendust” kasutad, seda suuremad on su sammud rõivaste korrashoiul — sa pead hakkama vanade lagunemise tõttu pidevalt uusi riideid ostma.

[[1012.5]] Seega täna on meil turundusosakonnad kes, ütlevad “me ei vaja arvuteid, meil on vaja … seadmeid. Tehke mulle arvuti, mis ei jooksuta kõiki programme, ainult seda üht kindlat asja, nagu helivoo esitamine või pakettide marsruutimine või Xboxi mängude mängimine ja vaadake hoolega, et ta ei jooksutaks programme, mida me pole autoriseerinud, sest see võib meie kasumit kahandada.” Ja pinnal tundub see ka mõistlik mõte — üks programm tegemas üht spetsialiseeritud tegevust — saame ju panna mikserisse elektrimootori ja elektrimootori nõudepesumasinasse ja me ei pea muretsema et keegi mikseris nõusid peseb. Paraku ei juhtu nii, kui arvuti seadmeks muudame. Me ei tee arvutit, mis jooksutab ainult “seadme” rakendust; me teeme arvuti, mis jooksutab iga programmi, aga mis kasutab mingit kombinatsiooni rootkitidest, nuhkvarast ja koodi allkirjastamisest, mis hoolitseb, et kasutaja ei teaks mis protsessid jooksevad, ei paigaldaks programme ja ei katkestaks protsesse mida ta ei taha. Teisisõnu ei ole seade primitiivne arvuti — ta on arvuti, millega kaasneb nuhkvara.

[põhjalik aplaus publikust] Tänan.

[[1090.5]] Me ei tea kuidas luua üldotstarbelist arvutit mis suudab jooksutada kõiki kompileeritavaid programme väljaarvatud neid, mida me ei taha, või mida me seadusega keelame või mis meile kahjumlik on. Parim lähend, mis meil sellele on, on nuhkvaraga arvuti — arvuti millele keegi kolmas osapool määrab reeglid arvutikasutaja teadmata, tema vastuväidetest hoolimata. Seega koonduvad digitaalpiirangud piirväärtusena alati nuhkvaraks.

[[1118.9] Sel teemal on muidugi see kuulus juhtum, mõneti kingitus neile inimestele, kes seda hüpoteesi omavad, kus Sony laadis salajase rootkiti paigaldaja 6 miljonile heliplaadile, mis jooksutas salaja programme, mis jälgisid katseid lugeda CD plaatidelt muusikat ja katkestasid need ja mis muuhulgas peitis ka rootkiti eksisteerimise jäljed, pannes operatsioonisüsteemi tuuma valetama jooksvate protsesside nimistu ja kettal olevate failide osas. Aga see pole ainus näide; hiljuti turustas Nintendo 3DS-i, mis täiendab võimalusel oma püsivara ja kontrollib, et sa poleks vana püsivara mingil moel muutnud ja kui märkab, et midagi on muudetud, rikub seadme töövõimetuks.

[[1158.8]] Inimõiguste aktivistid on tõstnud kära U-EFI üle, mis on uus personaalarvuti alglaadija, mis piirab arvuti jooksma vaid allkirjastatud operatsioonisüsteeme, juhtides tähelepanu, et osad re¸iimid ei anna operatsioonisüsteemidele võtmeid, kui neis pole nuhkimisvõimalusi.

[[1175.5]] Ja võrgu poolel koonduvad kõik katsed luua võrku, mis ei oleks võimeline rikkuma autoriõigusi, jälitusmeetmeteks, mida näeme ahistavate re¸iimide puhul. Seega keelab SOPA, ühendriikide Stop Online Piracy Act, tööriistad nagu DNSSec, sest neid on võimalik DNSi blokeerimiseks kasutada. Samuti blokeeritakse tööriistad nagu Tor, sest neid saab autoriõiguste blokeerimismeetodite vältimiseks kasutada. Tegelikult ringles SOPA pooldajate, Ameerika Filmitöösturite Liidu (MPAA), seas memo, mis tsiteeris uuringut, et SOPA töötab ja seda seetõttu, et kasutab samu meetodeid, mida Süüria, Hiina, Usbekistan juba kasutanud on, ning milles väideti, et need meetodid on neis riikides edukad ning samuti oleksid nad edukad Ameerikas!

[publik naerab ja aplodeerib] Ärge mulle plaksutage, plaksutage MPAAle!

[[1221.5]] Meile võib tunduda, et SOPA on lõppmäng pikas autoriõiguste ja interneti nimel peetavas sõjas ja seega võime arvata, et kui SOPA vastu suudame seista, oleme teel arvutite ja võrkude vabaduse saavutamise poole. Ometi, nagu kõne algul tähelepanu juhtisin, ei ole täna teemaks autoriõigused, sest sõda autoriõiguste teemal on vaid versioon 0.9 arvutite vastases sõjas. Meelelahutustööstus oli lihtsalt selle läheneva sajandipikkuse konflikti esmakannataja. Kipume arvama, et nad on olnud eriliselt edukad — on meil ju SOPA, heakskiidu lävel tuiklemas, sest kohe lõhub ta fundamentaalsel tasemel interneti ja päästab Top40 muusikaedetabeli, tõsielusarjad ja Ashton Kutcheri filmid! [naer, hajus aplaus]

[[1270.2]] Ometi on reaalsuses nii, et autoriõiguste seadusandlus saab nii kaugele minna ainult seetõttu, et seda ei võeta piisava tõsidusega, mis on muide põhjuseks, miks Kanadas on parlament parlamendi järel valmis kirjutanud ühe rumala autoriõigusseaduse teise järel, aga teiselt poolt on nad kõik suutnud üksteise järel seda mitte hääletusele panna. See on see, miks meil on SOPA — seadus, mis koosneb puhtast lollusest, molekulhaaval kokkupanduna, nagu mingi “Stupidiit 250″, mida harilikult saab vaid vastsündinud tähe südamest ja mis on ka põhjus miks need SOPA lugemised kiiruga jõulueelsel ajal pooleli jäid, et seadusandja saaks hakata riiklikul tasemel tähtsat teemat, töötukindlustust, arutama. See on põhjus, miks Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) meelitatakse iga natukese aja tagant vastu võtma ükskõiksusest pakatavaid autoriõiguste ettepanekuid, sest kui maailma riigid saadavad ÜROsse eksperte, saadavad nad vee-eksperte ja mitte autoriõiguste eksperte; tervishoiueksperte ja mitte autoriõiguste eksperte; põllumajanduseksperte ja mitte autoriõiguste eksperte, sest autoriõigused ei ole kellelegi oluline teema! [aplaus]

[[1350.3]] Kanada parlament ei hääletanud autoriõiguste seaduste üle seetõttu, et kõigist Kanada tegemata toimetamistest on autoriõiguste parandamine oluliselt vähem oluline kui põlismaalaste reservaatide tervishoiukriisi lahendamine, Alberta naftavälja uurimine, Inglise ja Prantsuse kogukonna lõimumisküsimuste tasandamine, kalandusettevõtjate ressursipuuduse kriisi lahendamine või mistahes tuhat muud asja! Autoriõiguste triviaalsus näitab, et kui teised majanduse sektorid hakkavad interneti ja personaalarvuti tõttu muret üles näitama, mõistame, et autoriõigused olid kõigest väike tulevahetus ja mitte sõda. Miks peaks teised sektorid arvutite vastu viha pidama? Noh, seetõttu, et maailm milles elame, on arvutitest tehtud. Meil pole enam autosid, meil on arvutid milles me ringi sõidame; meil pole enam lennukeid, meil on lendavad Solarise kastid ämbritäie SCADA kontrolleritega [naer]; 3D printer ei ole masin, see on arvuti lisaseade ja ta töötab ainult arvuti külge ühendatuna; raadio ei ole enam kristall, see on üldotstarbeline arvuti, millel on kiire analoog-digitaalmuundur ja kiire digitaal-analoogmuundur ja veidi tarkvara.

[[1418.9]] Nurin autoriõiguste rikkumiste üle on tühine, kui võrrelda seda üleskutsetega mida uus arvutitega läbitikitud reaalsus looma hakkab. Mõelgem hetkeks raadiole. Kogu senine raadioregulatsioon tugineb tänase päevani mõttel et raadio omadused on tehasest väljumise hetkel fikseeritud ja neid ei saa lihtsal moel muuta. Sa ei saa oma beebimonitoril nuppu vajutada ja siis sellega lennujuhtimiskeskuse signaale segada. Samas suudab võimas tarkvaral põhinev raadio beebimonitori muuta tuletõrje dispet¨erjaamaks või lennujuhtimiskeskuseks lihtne tarkvaravahetus, mis on ka põhjus miks Ameerika telekomiregulaator FCC hakkas esmakordselt mõtlema, mis juhtub, kui tarkvararaadio turule lubada, kas tuleks nõuda, et kõik tarkvararaadiod on sängitatud usaldusväärsetesse arvutitesse. Pikemas plaanis, kas iga personaalarvuti tuleks lukku keerata ning lubada sellesse vaid tsentraalselt juhitud kontrollitud programme.

[[1477.9]] Ja isegi see on tuleviku pelk vari. Tänavu oli aasta mil nägime vabavaralisi detailifaile poolautomaatse AR-15 täisautomaatseks konverteerimiseks. Tänavu oli õhinapõhiselt rahastatud avatud joonistega geenisekvenaatori aasta. Ja kuigi 3D-printimine hakkab tekitama arvestatavalt triviaalseid nurinaid, on Lõunaosariikide kohtunikke ja Iraani mullasid, kes täiesti aru kaotavad, kui inimesed sekslelusid printima hakkavad. [turtsatused rahva seast]. 3D-printimise tulevikutrajektoor tekitab päris reaalseid probleeme: alates ühes tükis metamfetamiinilaboritest lõpetades keraamiliste nugadega.

[[1516.0]] Ja ei pea olema ulmekirjanik, et mõista miks seadusandja isesõitvate autode puhul kasutaja poolt modifitseeritava püsivara vastu võiks olla, või miks piiratakse lennuseadmete kontrollerite ühilduvust või mida kõike saaks teha bio-mõõtudes assemblerite ja sekvenaatoritega. Mõlge, mis võiks juhtuda, kui Monsanto (Tõlkija märkus: juhtiv geenmuundatud seemnete tootja) otsustaks, et on väga … väga … oluline, et arvutid ei saaks käivitada programme, mis paneksid ta lisaseadmeid väljastama organisme, mis sööksid ära nende lõuna… sõna otseses mõttes. Hoolimata sellest, kas peate neid päris probleemideks või osaks hüsteerilisteks hirmudest, on nad selliste lobistide ja huvigruppide tööpõld, kes on Hollywoodist ja sisutööstusest ka nende parimatel päevadel oluliselt mõjukamad ja igaüks neist jõuab samale järeldusele — “kas te ei saaks teha üldotstarbelist arvutit, mis jooksutab kõiki programme, välja arvatud neid mis meid hirmutavad ja pahandavad? Kas te ei saaks teha internetti, mis edastab suvalist sõnumit üle suvalise protokolli kahe punkti vahel, väljaarvatud siis kui see meid häirib?”

[[1576.3]] Isiklikult näen, et tekivad programmid üldotstarbelistel arvutitel ja lisaseadmed nendele, mis isegi mind kohutavad. Seega suudan uskuda, et inimesed kes soovivad üldotstarbelisi arvuteid piirata, leiavad oma seisukohtadele kuuleka publiku. Aga nagu me nägime autorikaitsesõdades, on osade käskude, protokollide või sõnumite piiramine täiesti kasutu nii ärahoidmise, kui ravi mõttes; ja nagu autorikaitsesõdades nägime, kõik personaalarvuti kontrolli katsed koonduvad rootkitidena; kõik katsed internetti juhtida koonduvad jälitamise ja tsensuurina, mis on see miks see kõik oluline on. Oleme veetnud viimased 10 ja rohkem aastat oma parimaid mängijaid väljakule saates, mõeldes et võitleme mängu lõpukolliga aga nüüd selgub, et panused ainult tõusevad.

[[1627.8]] Walkmani generatsiooni liikmena olen leppinud mõttega, et vajan ammu enne surma kuulmisaparaati ja muidugi pole see lihtsalt kuulmisaparaat, see on arvuti mis paikneb minu kehas. Seega kui lähen autosse — arvutisse, millesse ma oma keha paigutan — oma kuulmisaparaadiga — mis on arvuti mis on minu kehas — tahan, et need tehnoloogiad poleks loodud hoidmaks minu ees saladusi ja ei lubaks mul katkestada neis jooksvaid protsesse, mis ei tööta minu huvides. [entusiastlik aplaus publikust] Tänan teid.

[[1669.4]] Tänan teid. Eelmisel aastal avastas Lower Merioni Koolide valitsus, Philadelphias ühes keskklassi eeslinnas end suurest jamast, sest nad tabati õpilastele sülearvuteid jagamast, milles olid rootkitid laste kaamera ja arvutivõrgu abil jälgimiseks. Tuli välja, et nad olid õpilasi tuhandeid kordi pildistanud, koolis, kodus magades ja ärkvel olles, riides ning alasti. Samal ajal on uuema aja legaalsed jälitustehnoloogiad võimelised märkamatult kasutama lauaarvutite, tahvelarvutite ja mobiilseadmete kaameraid, mikrofone ning GPS seadmeid.

[[1705.0]] Tulevikuvabadus nõuab meilt võimet jälgida oma seadmeid ja neile ise piirid määrata, et saaksime vaadelda ning peatada neis jooksvaid protsesse, et nad püsiksid meie tahte ausad teenrid; mitte reeturid ega spioonid, kes töötavad kurjategijate, pättide ja kontrollfriikide heaks. Me ei ole seda tulevikku kaotanud, aga me peame autoriõiguste sõjad võitma, et internet ja personaalarvuti püsiksid avatud ning vabad. Kuna nad on tulevaste sõdade tanner, ei saa me neis ilma võidelda. Ma tean, et see kõlab natuke nagu meeleheitekarje, aga nagu ütlesin: on alles esimesed päevad. Me oleme võidelnud pisikese lõpukolliga ja see tähendab et suured väljakutsed on alles ees, aga nagu hea levelidisainer, on saatus saatnud meile treeninguks pehme vastase — meil on organisatsioonid nendega võitluseks — EFF, Bits of Freedom, EDRi, CCC, Netzpolitik, La Quadrature du Net ja paljud teised, keda on tänuväärselt rohkem kui siin loetleda jõuaks — me võime selle lahingu isegi võita ja seeläbi järgmise sõja jaoks laskemoona omada.

[[1778.9]] Ma tänan teid.

[Kauakestev aplaus]



cmsimple.org | 2bdesign.de
Külastusi: