RVG arvutiring
 
Avaleht > Teemad > Linux > Monitor Linuxis

Monitor Linuxis

Selleks, et paika saada kaadrisagedust, on vaja seadistada ModeLine. Kui kasutusel on X.org siis seadistada faili /etc/X11/xorg.conf ja XFree86 puhul kas /etc/X11/XF86Config v� /etc/X11/XF86Config-4.
XFree86 versioon 4 ja uuem ei vaja enam selle seadistamist kuna iga kord k�vitumisel seadistatakse EDID andmete põhjal see automaatselt, mis ei pruugi muidugi automaatselt alati õnnestuda ja siis tuleb see muidugi käsitsi ModeLine'i abil paika panna nagu ka X.org-i puhul.

Käsurealt:
gtf 1024 768 85 <--- see on siis 1024x768 pilt 85 Hz kaadrisagedusega.

Veel on üks kaval programm xrandr - https://wiki.archlinux.org/index.php/Xrandr

ModeLine'i veebipõhised generaatorid
Alltoodud näide on toodud Ubuntu Linux 5.10 baasil monitorile Hitachi CLM-176SXW kohta soovituslikule sagedusele 60Hz, mis on vedelkristallmonitoride puhul tavaline.
Mõnikord kasutatakse ka lühendeid "hsync" ja "vsync" - seda siis jälgida ja uurida vajadusel oma Linuxi või graafikaardi juhtprogrammi kasutusjuhenditest.

ModeLine kirjutatakse alati monitori sektsiooni:
Section "Monitor"
    Identifier  "Hitachi CLM-176SXW"
    HorizSync   20 - 80
    VertRefresh 60 - 75
    Option "DPMS"
Modeline "1280x1024" 109.62 1280 1336 1472 1720 1024 1024 1026 1062 #60Hz
EndSection
See on siis saadud DKFZ modeline'i generaatori abil.

Colas annab sama monitori kohta:
ModeLine "1280x1024" 110.31 1280 1336 1616 1728 1024 1026 1038 1064 #60Hz
Seega võib mõlemad panna ja kontrollida, kummaga pilt parem on. Üldiselt on teada, et Colas annab tõesemalt kui teised kuna arvestab rohkemate parameetritega.
See number "110.31" on inglise keeles "dotclock" - seda võib kasvõi käsitsi natukesehaaval vähendada kuniks pilt ette tuleb.

Ubuntu 8.04.1 LTS ja Samsung Syncmaster 795DF
Section "InputDevice"
Identifier "Generic Keyboard"
Driver "kbd"
Option "XkbRules" "xorg"
Option "XkbModel" "pc105"
Option "XkbLayout" "ee"
Option "XkbVariant" "nodeadkeys"
Option "XkbOptions" "lv3:ralt_switch"
EndSection

Section "InputDevice"
Identifier "Configured Mouse"
Driver "mouse"
Option "CorePointer"
EndSection

Section "Device"
Identifier "Configured Video Device"
EndSection

Section "Monitor"
    Identifier    "Configured Monitor"
    HorizSync    30-85
    VertRefresh    50-160
    Option        "DPMS" "on"
    ModeLine    "1024x768" 100.94 1024 1056 1432 1464 768 782 793 807 #85Hz
EndSection

Section "Screen"
    Identifier    "Default Screen"
    Monitor        "Configured Monitor"
    Device        "Configured Video Device"
    DefaultDepth    24
    Subsection "Display"
            Depth    24
        Modes    "1024x768"
    EndSubsection
EndSection

Section "ServerLayout"
Identifier "Default Layout"
Screen "Default Screen"
EndSection


Näidisseadefailid X.org jaoks Ubuntu Linux 5.10 ja ATI Radeon kaardi jaoks.
Kui see fail /etc/X11/ alla salvestatakse siis nimetada ümber xorg.conf-iks:
mv xorg.conf_CLM-176SXW xorg.conf
Mõistagi tuleb seda teha juurkasutaja õigustes (root). Peale faili ülekirjutamist teha graafilisele liidesele alglaadimine - piisab kui korra välja logitakse - siis käivitatakse graafiline liides uuesti juba uute seadetega. Kui ei käivitu siis vaata allapoole, mis võimalused on Linuxi graafilise liidese haldamiseks.

Alati tasub uurida monitori kasutusjuhendit - seal võib nii mõndagi kirjas olla. Näiteks Hitachi CLM-176SXW kasutusjuhendis (ca 8MB PDF) on lk.13 kena tabel, mis räägib monitori suutlikkusest.

Nii võib kasvõi herts haaval tõsta kaadrisagedust ja nii oma monitorist viimast välja pigistada. Ent siiski tuleb sellega ettevaatlik olla ja keegi peale teie enda ei saa vastutada võimalike kahjude eest, mis võivad tekkida kui sellega üle pingutate. Ennem kasutage natuke madalama kaadrisagedusega - nii pikeneb ka monitori eluiga. Näiteks vedelkristallmonitore (LCD) ei ole soovitav üle 60Hz kaadrisagedusega kasutada. Samal ajal kineskoopmonitore (CRT) ei ole soovitav alla 85 Hz kaadrisageduse kasutada - liigne pildi värelus rikub silmi. Kui monitor ei suuda seda sagedust kasutada siis on ilmselt viimane aeg see monitor maha müüa või utiili saata.

Kui monitore vahetatakse sagedasti siis võib erinevate monitoride jaoks erinevate kaadrisagedustega modeline'id valmis genereerida ja trellid ette panna ja kommentaarid lisada - vajadusel saab siis õige rea eest trellid eemaldada. Kui arvutil graafiline liides ei käivitu ja masinale vaid parandusreiimis ligi saab siis on väga mugav võtta vaid trellid õige rea eest ja teistele ette panna kui hakata kõike igakord uuesti kirjutama.
Sama olukord on ka kui on karta, et arvutiparandusest koju viies ei võta arvuti pilti ette kuna arvutifirma parandajal oli parem monitor ja arvuti on selle järgi ennast ära seadistanud.

Graafilise liidese haldus Linuxis
CTRL+ALT+Backspace võimaldab teha jõuga alglaadimist graafilisele liidesele - seda kasutada vaid äärmisel vajadusel kui muud võimalust enam ei ole.
CTRL+ALT+F1...F6 võimaldab graafilisest liidesest ümber lülituda käsureale
CTRL+ALT+F7 võimaldab käsurealt tagasi graafilisse liidesesse llituda
telinit 1 võimaldab lülituda Single User Mode'i ehk siis süsteemi parandusre¸iimi. Sellele vastab Windowsis Safe Mode.
telinit 2 - Debianis ja sellel baseeruvates süsteemides (nt. Ubuntu) llitub see tagasi graafilisse töökeskkonda. See on omane BSD-tüüpi init'ile (ka Slackware Linuxis).
telinit 5 - SysV tpi init'iga Linuxites (nt. SUSE, Mandriva, jne.) saab sellega tagasi graafilisse töökeskkonda
startx käsuga saab käsurealt käivitada graafilist töökeskkonda.


Õpetused
http://en.tldp.org/HOWTO/XFree86-Video-Timings-HOWTO/
http://www.epanorama.net/documents/vga2rgb/timings.html
http://www.mythtv.org/wiki/index.php/Working_with_Modelines


cmsimple.org | 2bdesign.de
Külastusi: