RVG arvutiring
 
Avaleht > Teemad > Linux > NTFS Linuxis

NTFS Linuxis

Niisiis - lisaks ainult lugemisõigusele (ntfs-progs) on võimalik Linuxis NTFS-ile ka kirjutada. Selleks on olemas vaba tarkvaraline juhtprogramm ntfs-3g, mis töötab praegu korralikult Ubuntu Linuxis. Teiste Linuxite kohta leiab infot allalaadimise lehelt.

Ubuntu 10.04 ja uuemad:
/dev/sda1 /mnt/ketas ntfs-3g user,defaults 0 0
kataloog "ketas" tuleb muidugi eelnevalt luua :)
eelnevalt tuleb veenduda, mis seadmega on tegemist - on see /dev/sda1 või miski muu
seejärel lisada see rida /etc/fstab faili ja külgehaakimiseks on käsk mount -a
edaspidi haagitakse arvuti käivitudes need automaatselt külge ja tavakasutaja saab ka kirjutada neile partitsioonidele - ettevaatust, et midagi olulist ära ei kustuta (nt kataloog WINDOWS)!

Ubuntu Linux-is paigaldamine
Faili /etc/apt/sources.list tuleb lisada:
  • 6.06 (Dapper Drake) puhul määra varamuks üks nendest (mina valisin viimase):
    • deb http://flomertens.keo.in/ubuntu/ dapper main main-all
    • deb http://givre.cabspace.com/ubuntu/ dapper main main-all
    • deb http://ntfs-3g.sitesweetsite.info/ubuntu/ dapper main main-all
  • 6.10 (Edgy Eft) puhul määra varamuks üks nendest
    • deb http://flomertens.keo.in/ubuntu/ edgy main-all
    • deb http://givre.cabspace.com/ubuntu/ edgy main-all
    • deb http://ntfs-3g.sitesweetsite.info/ubuntu/ edgy main-all
  • uuemate ubuntude puhul on vajalikud programmid juba universe varamus olemas. Soovitud pakkide nimedega (ntfs3g, ntfs-config) saab teostada otsingut pakkide otsingumootoris http://packages.ubuntu.com/ ja vaadata, millistes versioonides ja millistes Ubuntu varamutes need asuvad
main sisaldab ntfs-3g ja uuendatud fuse pakke.
main-all sisaldab ntfs-3g-ga paremaks ühildumiseks muudetud versioone programmidest pmount ja hal

Alltoodud varamute pakke on võimalik ka kontrollida GPG-allkirjaga, sisestada käsureale tavakasutajana:
wget http://flomertens.keo.in/ubuntu/givre_key.asc  -O- | sudo apt-key add -
wget http://givre.cabspace.com/ubuntu/givre_key.asc -O- | sudo apt-key add -

Seega kui ei taheta pmount-i ja hal-i uuendada siis võib selle main-all ka lõpust ära jätta.

Näiteks Kubuntu 6.06 puhul tekkis probleem ntfs-3g poolt pakutava hal-iga kui oli paigaldatud KDE 3.5.5 kubuntu.org-i pakkidest. pmount-i jätsin uue (ntfs-3g lehelt saadud) versiooni ent hal tuli alandada (downgrade) kubuntu.org-i versioonile tagasi, muidu ei töötanud enam USB-ketaste automaatne ühendamine.

Seadistamine
KDE-s, Gnome-is vajuta ALT+F2 (kiirkäivitus) ning tipi gksu ntfs-config
Teistes töökeskkondades avada käsurida ning tippida sudo ntfs-config

Siis avaneb selline aken:




Lisainfot programmi kohta:



HAL-i alandamine
Vaatame hal-i paigaldamise ajalugu:
$ sudo apt-cache policy hal
hal:
  Installed: 0.5.7-1ubuntu19givre2
  Candidate: 0.5.7-1ubuntu19givre2
  Version table:
 *** 0.5.7-1ubuntu19givre2 0
        500 http://ntfs-3g.sitesweetsite.info dapper/main-all Packages
        100 /var/lib/dpkg/status
     0.5.7-1ubuntu18.2kubuntu1 0
        500 http://kubuntu.org dapper/main Packages
     0.5.7-1ubuntu18.2 0
        500 http://ie.archive.ubuntu.com dapper-updates/main Packages
     0.5.7-1ubuntu18.1 0
        500 http://kubuntu.org dapper/main Packages
     0.5.7-1ubuntu18 0
        500 http://ie.archive.ubuntu.com dapper/main Packages
Sealt nähtus, et see 0.5.7-1ubuntu19givre2 oligi kurja juur ja tuli paigaldada eelmine (0.5.7-1ubuntu18.2kubuntu1) versioon, mis toimis.

Seda tegin nii:
sudo apt-get install hal=0.5.7-1ubuntu18.2kubuntu1
Kuigi mul uuendati ka pmount ära (võimaldab tavakasutaja õigustes kettaid monteerida) siis seda ei olnud vaja alandada:
$ sudo apt-cache policy pmount
pmount:
  Installed: 0.9.11-1ubuntu2givre8
  Candidate: 0.9.11-1ubuntu2givre8
  Version table:
 *** 0.9.11-1ubuntu2givre8 0
        100 /var/lib/dpkg/status
     0.9.11-1ubuntu1 0
        500 http://ie.archive.ubuntu.com dapper-updates/main Packages
     0.9.11-1 0
        500 http://ie.archive.ubuntu.com dapper/main Packages
Kusjuures kui NTFS failisüsteemiga väline USB-ketas külge panna siis toimis ka kenasti:
$ mount
/dev/hda1 on /media/hda1 type fuseblk (rw,nosuid,nodev,noatime,allow_other,blksize=4096)
/dev/hda2 on /media/hda2 type fuseblk (rw,nosuid,nodev,noatime,allow_other,blksize=2048)
/dev/hda3 on /media/hda3 type fuseblk (rw,nosuid,nodev,noatime,allow_other,blksize=4096)
/dev/sda1 on /media/250GB_data_NTFS type fuseblk (rw,nosuid,nodev,noatime,allow_other,blksize=4096)
/dev/sdb1 on /media/250GB_data2_NTFS type fuseblk (rw,nosuid,nodev,noatime,allow_other,blksize=4096)
/dev/sdc1 on /media/500GB-Hitachi type fuseblk (rw,nosuid,nodev,noexec,sync,noatime,allow_other,blksize=4096)
Suurused:
$ df -h
Failisüsteem            Maht Kasut  Vaba Kas% Haagitud
/dev/hda1              10G  4,8G  5,3G  48% /media/hda1
/dev/hda2             1,1G 1022M  6,0M 100% /media/hda2
/dev/hda3              14G  8,6G  5,0G  64% /media/hda3
/dev/sda1             233G  206G   28G  89% /media/250GB_data_NTFS
/dev/sdb1             233G  192G   41G  83% /media/250GB_data2_NTFS
/dev/sdc1             466G  327G  140G  71% /media/500-Hitachi
... ehk siis see 1,1GB /dev/hda2 on Windowsi saaleala, mis ma eraldi olen teinud.

Siin on külge monteeritud kaks 250GB ketast üle SATA ning üks 500GB väline SATA ketas üle USB 2.0-i.
hda1-hda3 on P-ATA ketta partitsioonid. SATA tuntakse ära kui SCSI ketas (sd - SCSI Disk).

Failis /etc/fstab on kirjas:
$ cat /etc/fstab
# /etc/fstab: static file system information.
#
#  -- This file has been automaticly generated by ntfs-config --
#
#              
/dev/hda1 /media/hda1 ntfs-3g defaults,locale=et_EE.UTF-8 0 1
/dev/hda2 /media/hda2 ntfs-3g defaults,locale=et_EE.UTF-8 0 1
/dev/hda3 /media/hda3 ntfs-3g defaults,locale=et_EE.UTF-8 0 1
/dev/sda1 /media/250GB_data_NTFS ntfs-3g defaults,locale=et_EE.UTF-8 0 0
/dev/sdb1 /media/250GB_data2_NTFS ntfs-3g defaults,locale=et_EE.UTF-8 0 0
... ehk siis seda viimast, /dev/sdc-d ei ole, sest see on väline ketas ja töötab nagu 500GB mälupulk - automaatse külgeühendamisega hetkel sisseloginud kasutaja õigustes... Ning kõik see siis NTFS-i peal.

Operatsioonisüsteem kus seda tegin - Kubuntu 6.06.1 LTS koos kerneliga 2.6.15-28-686. Alates 2.6.20 kernelist peaks ntfs-3g lihtsamini käivitatav olema (ei ole vaja fuse moodulit uuesti teha).

Kubuntu 6.06-s sai fuse mooduli uuesti tegemiseks kasutatud /usr/share/doc/ntfs-3g/README.Debian olevaid juhiseid kuna teatati, et ntfs-3g ei tööta täisfunktsionaalsusega ja öeldi ka eeltoodud aadress dokumentide hulgas kus paiknevad täpsemad juhised, mida siis siin rakendasingi:
$ sudo apt-get install fuse-source module-assistant - paigaldamine
$ sudo module-assistant auto-install fuse - seadistamine
$ sudo modprobe -r fuse - vana mooduli eemaldamine
$ sudo modprobe fuse - uue mooduli laadimine
$ gksu ntfs-config - ntfs-3g seadistamine
Olles need tegevused ära teinud, monteeriti Kubuntu 6.06-s NTFS-failisüsteemi külge nagu tavalist lugemis-kirjutamisvõimalusega failisüsteemi. Toimis ka välise NTFS-failisüsteemiga USB-ketta automaatne ühendamine tavakasutajale lugemis-kirjutamisõigusega analoogselt USB-mälupulga FAT32-failisüsteemile.

Alates kernelist 2.6.20 ei ole vaja eeltoodud juhiste järgi fuse moodulit uuesti kompileerida. Ubuntu 7.04 kasutabki juba 2.6.20 kernelit.

Siiski formaatisin 500GB (466GiB) ketta reiserfs failisüsteemi peale kuna see on tunduvalt kiirem kui NTFS ja kasutab efektiivsemalt kettaruumi ning ei ole NTFS-ile Linuxi alt kirjutamisega kaasnevaid lisaohte (vt. allpool). Tulevikus võiks mõelda ka reiser4 failisüsteemi peale, mis on veelgi edulisem...
Seda just seetõttu, et ei kasuta ise Windowsi praktiliselt ning alati on Linux käepärast. Ent need inimesed, kes siiski soovivad mõlemat kasutada võib öelda, et NTFS on asendanud FAT32 failisüsteemi kui soovitakse mõlemast operatsioonisüsteemist ühele ja samale failisüsteemile kirjutada.

Lisaohud NTFS-ile kirjutamisel Linuxi alt
Ent kui lugeda ntfs-3g KKK-d siis selgub, et mõningad piirangud NTFS-i kasutamisel Linuxi all ikka on. Näiteks kui NTFS ei ole korralikult lahti haagitud siis seda enne külge haakida ei saa kui vahepeal Windowsis sellega ära ei käi. Samuti on teisi pisiasju, mis ühel hetkel võivad takistuseks saada. Näiteks ei tohiks olla NTFS krüpteeritud või kasutada sisemist pakkimist (tihendamist). Seega tuleb juba NTFS-i tegemisel seda jälgida.
Ent kui viisakalt käituda (korralik külge ja lahtiühendamine nii Windowsis kui Linuxis) siis probleeme ei tohiks tekkida.

Viited


cmsimple.org | 2bdesign.de
Külastusi: